Jette vanaema sünnipäev
Digiseadmete kasutamise põhjused
Vanaonu Rein oli kõhuli põrandal. Ta roomas nagu vihmauss mööda elutuba, et teha diivani alla pugenud kassist ilusat pilti. Temast hüppas üle tädi Maarika, kes tuiskas tahvelarvutiga mööda tuba. Ta näitas Kanadas elavale onu Kalmerile, kuidas edenevad sünnipäevapeo ettevalmistused. Kogu see möll tähendas vaid üht – kätte oli jõudnud Jette vanaema sünnipäev! Kuigi suur pere suhtleb iga päev internetis, on ühes majas koos olla ikka hoopis teine tunne.
Kõige selle keskel seisis väike Jette. Ta oli nina vastu aknaklaasi surunud ja puhus aknale uduseid ringe. Ta ootas Väikest Onu, kes on Jette ema vend. Tüdruku arvates on ta maailma kõige pikem mees. Just sellepärast kutsub Jette teda Väikeseks Onuks – on marunaljakas öelda „väike“ kellele kohta, kes on kõigist teistest pikem ja oma pea vastu laelampi ära lööb. „Siin pole häbeneda midagi! Nalja peab saama!“ armastas onu ikka öelda, kui tal midagi natuke vussi läks.
Vanaema käokell lõi kaks ja peo ettevalmistused olid täies hoos. Väike Onu ei olnud ikka veel kohal! Jette hakkas juba muretsema, et ta ei saagi sünnipäevale tulla. Ja siis kõlas üks eriline koputus! Jette teadis täpselt, kes niimoodi koputab, ja jooksis kiljudes ukse juurde. „Väike Onu!“ hõiskas Jette. Ta hüppas onule hooga kaela, nii et see oleks peaaegu trepist alla veerenud. Kõikidest külalistest märgatavalt pikem onu haaras tasakaalu hoidmiseks uksepiidast ja ütles naerdes: „Nonii, mu väike sõber! Mida me täna mängime? Peitust? Kulli? Pulli?“
„Tule tuppa! Ma näitan sulle oma uut mängu!“ ütles elevil Jette ja sikutas Väikest Onu jope varrukast. Nad suundusid Jette vanaema arvuti juurde. Jette jooksis veel igaks juhuks vanemate juurde ja küsis, kas ta tohib korraks onuga arvutisse minna. „Olgu, aga ärge sinna väga kauaks jääge. Vanaema tahab varsti elutoas kõigiga koos pilti teha,“ ütles ema.
Jette avas mängu ja ütles elevusega: „Oi, nüüd läheb põnevaks!“ Ta käskis esimese asjana Väikesel Onul enda mängutegelasele välimus, nimi ja parool valida. Väike Onu trükkis ja itsitas: „Ma teen ikka sellise enda moodi tegelase, hästi pika ja hästi ilusa!“
Kui kõik oli tehtud, küsis Väike Onu: „Mis nüüd edasi saab?“
Tüdruk klõbistas nuppe, võttis Väikesel Onul käest kinni ja teatas: „Nüüd algab suur seiklus!“ Äkitselt sähvatas arvutiekraan valgeks, kostus kummaline sumin ja tuba muutus nende ümber uduseks. Jette ja Väike Onu tundsid, kuidas toolid nende alt kadusid ja põrand muutus pehmeks nagu pilv.
Järsku keerlesid nad nagu sokid pesumasinas. Keeris tõmbas neid üha kiiremini mängumaailma suunas. „Hoia minu käest kõvasti kinni! Varsti oleme kohal!“ hõikas Jette Väikesele Onule, endal juuksed tuules lehvimas. Lõpuks potsatasid nad Maagilisse metsa, mis oli arvutimängu alguseks.
Kas tead, et internetil ja digiseadmetel on nii head kui halvad küljed? Digimaailm on hea, kuna saame sealt kiiresti oma küsimustele vastused. Sealt saab teada palju põnevat nii kosmose kui kookide kohta. Internet annab meile võimaluse suhelda nendega, kes on kaugel, ja leida uusi sõpru. Seal on mängud, mis pakuvad põnevust, naljakad videod ja ise digisisu loomine teeb rõõmu. Internetis on vahel ka halba. Igaüks võib internetti postitada seda, mis pole tõsi, ja infot tuleb kontrollida. Inimesed võivad üksteise vastu olla kurjad ja öelda mängides teisele halvasti. Mõnikord on ekraan nii värviline, vilkuv ja huvitav, et ei taha üldse nutiseadet käest panna. Siiski on oluline, et internetikasutus jätaks aega ja jaksu ka kõigeks muuks – söömiseks, uneks, spordiks, sõpradega õues ringi jooksmiseks ja selleks, et saaksid oma kätega katsetada uusi asju ja mõelda peaga igasuguseid mõtteid. Ole ise hoolas ja ära lase digiseadmetel liiga palju oma aega näpata. Sa tead, et digimaailm on ainult üks osa elust, mitte kogu elu!
