Ettelugemistunnid ja jutunurgad
Raamatukoguhoidja loeb ette peatükke, näiteks „Salasõna sipelgad”, ja algatab lastega arutelu.
Praktilised soovitused materjalide kasutamiseks nii lasteaias, koolis, kodus kui raamatukogus.

Sihtrühm: 5–10-aastased lapsed · Kestus: 45 minutit

Eesmärk on rääkida paroolide tähtsusest, internetis piltide ja videote levikuga seotud võimalikest muredest ning usaldusisiku rolli tähtsusest.
Istu lastega ringi ja küsi, mida neile arvutis või telefonis mängida meeldib. Pärast lühikest arutelu jaga lapsed paaridesse või väikestesse gruppidesse ning anna kokkupanemiseks pilditükid. Laste ülesanne on pusled kokku panna. Tutvustage raamatutegelasi:
Jaga lapsed pooleks. Pooled (Salasõna Sipelgad) lähevad raamatukogutoas ühele poole ja teised (paroolimurdjad) vastaspoolele. Laota põrandale kahepoolsed paberid, millest ühel pool on tugevad ja teisel pool nõrgad paroolid. Salasõna Sipelgate grupi ülesanne on pöörata kõik paberilehed niipidi, et tugev parool oleks pealpool. Paroolimurdjate ülesanne on samal ajal pabereid keerata nii, et kehvad paroolid oleksid pealpool. Kõik lapsed jooksevad mööda ruumi ringi ja pööravad ühekaupa pabereid ühte- ja teistpidi. Umbes 7 min pärast lõpetage mäng ja korrake üle, millised on tugeva parooli tunnused.
Õhupallipadrikus lendu läinud piltide ja sõnumite võrdluse saab ellu äratada ka raamatukogus! Mäng õpetab, et internetti pandud pilt levib kontrollimatult nagu tuule käes lendav õhupall. Mängimiseks puhu täis 3–5 õhupalli, pane muusika mängima ja lase õhupallidel ringi lennelda. Pärast tantsimist istuge lastega maha ning arutage, kas õhupalli mängu viskaja sai otsustada, kuhu see edasi lendas või kes seda puudutas. Nii nagu internetis võivad pildid ja videod kontrollimatult levima minna, lendles ka õhupall kontrollimatult mööda ruumi.
NB! Raamatus püüab Õhupallipadriku valvur Härra Turvatihane valedesse kätesse sattunud õhupallid kinni. Arutage tunni lõpus lastega, kes võiks olla nende „turvatihane” ehk usaldusväärne täiskasvanu, kelle poole abi saamiseks pöörduda.
Tunnikava autor: Inger Klesment, inger.klesment@ut.ee
Raamatukoguhoidja loeb ette peatükke, näiteks „Salasõna sipelgad”, ja algatab lastega arutelu.
Lapsed saavad pärast lugemist jutustada, mida nad loost õppisid või kuidas tegelased käituma peaksid.
Eksponeerige „Suure digiseikluse” raamatut koos teiste digiturvalisuse ja meediakirjaoskuse teostega.
Lapsed sorteerivad kaarte „turvaline” ja „ohtlik” kategooriatesse ning selgitavad oma valikuid.
Lapsed valivad pildikaardi ja mõtlevad välja jätkuloo, mida saab teistele külastajatele esitleda.
Lapsed joonistavad ise uusi pildikaarte olukordadest, mida nad on internetis kogenud.
Raamatukogu seintel saab eksponeerida laste joonistatud „minu lemmiktegelase” pilte või plakateid.
Korraldage mängusessioone väikestele gruppidele, et arendada sotsiaalseid oskusi ja digiteadmisi.
Raamatukoguhoidja tegutseb mängujuhina, kes suunab mängu ajal vestlust turvalisuse ja reeglite üle.
Kutsuge peresid raamatukokku ühiselt lauamängu mängima, et soodustada dialoogi laste ja vanemate vahel.
Kasutage kaarte arutelude algatamiseks.
Pange nähtavale kohale üks vestluskaart ja paluge külastajatel kirjutada stendile oma mõtteid või vastuseid.
Raamatukoguhoidja ja laps saavad kordamööda vastata kaartide küsimustele, võrreldes oma kogemusi.
Tutvustage vestluskaarte vanematele kui head tööriista lastega digiteemadel rääkimiseks.
Lapsed loovad plakateid teemal „turvaline internet”, mida saab raamatukogus eksponeerida.
Raamatukogus saab korraldada otsimismängu, kus lapsed peavad riiulite vahelt leidma vastuseid digiohutuse küsimustele.
Koguge ja jagage lugusid või joonistusi sellest, kuidas lapsed veedavad aega ilma nutiseadmeteta.
Milliseid uusi võimalusi pakub digimaailm pere ühiseks ajaveetmiseks?