Allikakriitiline arutelu
Pärast lugemist saab õpilastega analüüsida raamatus käsitletud teemasid ka tunduvalt laiemalt. Abiks on iga ptk lõpus asuvad aruteluküsimused.
Praktilised soovitused materjalide kasutamiseks nii lasteaias, koolis, kodus kui raamatukogus.

Pärast lugemist saab õpilastega analüüsida raamatus käsitletud teemasid ka tunduvalt laiemalt. Abiks on iga ptk lõpus asuvad aruteluküsimused.
Koostage raamatu teemade põhjal, näiteks „turvaline internet”, infoplakateid, mida õpilased saavad klassis teistele esitleda.
Kasutage lugusid, näiteks „Salasõna sipelgad”, alusena, et õpilased mõtleksid koos vanematega välja tugevaid ja reeglitele vastavaid paroolisüsteeme.
Kasutage pildikaarte, et arutleda reklaamide ja sotsiaalmeedia sisu üle, näiteks kas reklaam on päris või liialdus.
Õpilased sorteerivad kaarte kategooriatesse „turvaline” ja „ohtlik” ning peavad oma valikuid klassis argumenteeritult kaitsma.
Analüüsige kaartide abil, kuidas käitumisreeglid digimaailmas ja füüsilises maailmas erinevad või sarnanevad.
Laske õpilastel valida pildikaart ja kirjutada või joonistada sellele jätkulugu, keskendudes võimalikele tagajärgedele.
Kasutage lauamängu väikestes gruppides, 2–5 õpilast, et harjutada erinevaid sotsiaalseid olukordi ja probleemilahendamist.
Soovitage peredel mängida lauamängu kodus, et luua loomulik viis digiohutuse teemadel rääkimiseks.
Kasutage vestluskaarte teemadena, et õpilased saaksid telefoniga salvestada lühikesi kahepoolseid arutelusid või taskuhäälinguid.
Õpilane intervjueerib vanemat vestluskaardi küsimuste abil, võrdleb vastuseid enda omadega ja teeb tulemustest klassis kokkuvõtte.
Kasutage kaartidel olevaid küsimusi alusena, et sõnastada ühised digikasutuse kokkulepped kodus ja koolis.
Harjutage kordamööda kaartidel kirjeldatud keerulisi olukordi, näiteks kui võõras kirjutab internetis, et enesekindlat reageerimist kinnistada.
Õpilased dokumenteerivad joonistuse, foto või jutuna ühe ekraanivaba päeva kogemusi ja jagavad neid klassis.
Looge klassi kast, kuhu õpilased saavad anonüümselt panna küsimusi või muresid, mida kord nädalas ühiselt arutatakse.
Koostage koos õpilastega lühivideo internetiturvalisusest, arutledes protsessi käigus sisu jäävuse ja jagamise piiride üle.
Koostage tabelid ekraaniaja jälgimiseks ja arutlege koos vanematega tulemuste üle.
Kas internet ühendab või lahutab pereliikmeid?
Õpilased koostavad võrdleva esitluse digiseadmete kasutusest Kanada (viidates 1. peatükis mainitud Kanada onu Kalmerile) ja Eesti peres.
Pereelu olukorrad, kus digimaailm segab või toetab suhtlemist.
Sihtrühm: 1.–2. klass · Kestus: 45 minutit

Eesmärk on rääkida paroolide tähtsusest, internetis piltide ja videote levikuga seotud võimalikest muredest ning usaldusisiku rolli tähtsusest.
Istu õpilastega ringi ja küsi, mida neile arvutis või telefonis mängida meeldib. Pärast lühikest arutelu jaga õpilased paaridesse või väikestesse gruppidesse ning anna kokkupanemiseks pilditükid. Õpilaste ülesanne on pusled kokku panna. Tutvustage raamatutegelasi:
Jaga kogu klass pooleks. Pooled (Salasõna Sipelgad) lähevad ühele poole seina ja teised (paroolimurdjad) vastaspoolele. Laota klassi põrandale kahepoolsed paberid, millest ühel pool on tugevad ja teisel pool nõrgad paroolid. Salasõna Sipelgate grupi ülesanne on pöörata kõik paberilehed niipidi, et tugev parool oleks pealpool. Paroolimurdjate ülesanne on samal ajal pabereid keerata nii, et kehvad paroolid oleksid pealpool. Kõik lapsed jooksevad mööda ruumi ringi ja pööravad ühekaupa pabereid ühte- ja teistpidi. Umbes 7 min pärast lõpetage mäng ja korrake üle, millised on tugeva parooli tunnused.
Õhupallipadrikus lendu läinud piltide ja sõnumite võrdluse saab ellu äratada ka klassiruumis! Mäng õpetab, et internetti pandud pilt levib kontrollimatult nagu tuule käes lendav õhupall. Mängimiseks puhu täis 3–5 õhupalli, pane muusika mängima ja lase õhupallidel ringi lennelda. Pärast tantsimist istuge lastega maha ning arutage, kas õhupalli mängu viskaja sai otsustada, kuhu see edasi lendas või kes seda puudutas. Nii nagu internetis võivad pildid ja videod kontrollimatult levima minna, lendles ka õhupall kontrollimatult mööda klassiruumi.
NB! Raamatus püüab Õhupallipadriku valvur Härra Turvatihane valedesse kätesse sattunud õhupallid kinni. Arutage tunni lõpus lastega, kes võiks olla nende „turvatihane” ehk usaldusväärne täiskasvanu, kelle poole abi saamiseks pöörduda.
Tunnikava autor: Inger Klesment, inger.klesment@ut.ee
Teema: pettused, reklaamid ja raha kulutamine veebimängudes · Sihtrühm: 1. klass · Kestus: 45 minutit

Loe ette „Petuäri rannas” peatükk. Küsi lastelt:
Räägi sellest, miks Mängur Miku soovitas jooki Mikumixer, kuigi see talle tegelikult ei meeldinud. Selgita lihtsate sõnadega, mis on reklaam ja miks sisuloojatele selle eest makstakse. Arutlege Haraka aardekirstude ja õnneratta üle. Küsi:
Õpetaja selgitab reegleid: kui olukord on aus ja ohutu, näitavad lapsed rohelist kaarti (või tõusevad püsti); kui tegemist on pettuse või ohumärgiga, näitavad lapsed punast kaarti (või kükitavad maha). Loe ette järgmised olukorrad:
Kirjutage koos klassiga tahvlile kaks kuldreeglit:
Paluge lastel joonistada paberile oma Turvatihane ehk usaldusväärne täiskasvanu, kelle käest nad luba peavad küsima ja kes murede korral aitab.
Korrake üle peamised õppetunnid: miks pärisraha peab hoidma ja miks võõrastele oma andmeid ei anta. Lühike ringküsimus: „Mida teed sina järgmisel korral, kui mäng pakub tasuta asju või tahab midagi alla laadida?“ Koduseks ülesandeks palu lastel rääkida kodus vanematele Mängur Mikust ja sellest, miks enne internetis klõpsamist või ostmist tuleb alati luba küsida.
Tunnikava autor: Inger Klesment, inger.klesment@ut.ee
Sihtrühm: 1.–3. klass · Kestus: 40 minutit

Lapsed istuvad/seisavad ringis. Küsi lastelt, kes neist on käinud digimaailmas. Kes on käinud, see vahetab ükskõik, kellega koha ära. Kui ei ole käinud, siis jäävad paigale. Üldiselt lapsed ei tea, mis on digimaailm ja keegi ei liigu. Siis saadki seletada, mis see on. Seejärel hakka küsima spetsiifilisi kohti, nt kas nad on käinud Snapchatis, Discordis, TikTokis, YouTube’is, mänginud Robloxis. Iga kord peavad sama loogikaga koha ära vahetama, kui on käinud.
Tee raamatu abil 1.–3. peatükist kiire kokkuvõte.
Üleminek järgmisesse mängu: „Järgmise mänguga vaatame, kuhu pildid internetis edasi lendelda võivad.”
Pane lauale trikoos lastest pilt ja maha pildid inimestest (pilt allpool). Muusika mängib ja lapsed tantsivad. Samal ajal, kui lapsed tantsivad, võta maast 2–3 pilti ära ja aseta need koos nooltega (kellelt kellele pilt liigub) lauale, moodustades võrgustiku, kellele trikoos laste pilt jõuab. Vahepeal pane muusika kinni ja hõika „Stop!”. Lapsed jooksevad allesjäänud piltidele. Pane uuesti muusika käima ja võta jälle 2–3 pilti ära. Laste ülesanne on mahtuda järjest vähematele paberitele ja sina moodustad lauale võrgustiku, kus trikoos laste pilt liigub inimeselt inimesele.
Kui paberid maast on otsas, liigu lastega laua juurde ja vaadake, kuhu laste pilt jõudnud on. Arutelupunktid:
Üleminek järgmisesse mängu: „Mäletate, selles peatükis Turvatihane vaatas Elli vestlused üle. Oleme nüüd meie Turvatihased ja vaatame ka, mida teha, kui lapsed erinevaid sõnumeid saavad.”
Lapsed istuvad/seisavad ringis ja annavad kahte kuubikut edasi. Ühes on sõnumid ja teises kiletaskutes pildid (samad, mis olid enne ka maas). Iga kord kui sina ütled „Stopp!”, peab üks täringuga laps sõnumi ette lugema ja teine näitama, kes selle saatis. Kuna pildi all pole saatja rolli kirjas, siis peavad lapsed arvama, kes see on.
Viimase ringi ajal palu ühel lapsel üks pilt kiletaskust välja võtta ja vaadake koos, kes seal taga on. Mida teha, kui selgub, et oled rääkinud internetis võõra inimesega? Lasteabi + õpetaja + vanemad või mõni muu usaldusväärne täiskasvanu. Üleminek järgmisesse mängu: "Mäletate, Jette ütles Ellile, et kuldmünte saab ka lõbusa mänguga teenida, ei pea endast pilti saatma. Nüüd mängime meie ka kuldmüntide kogumise mängu."
Pane lastele pesulõksudega "sabad" (kangaribad) külge. Laste ülesanne on ringi joosta ja teistel küljest sabasid koguda. Kui mäng on läbi, kutsu lapsed enda juurde ja näita aardekirstu. Selgita, et kogutud mündid annavad võimaluse küsimustele vastata. Näita ühte väga ära töödeldud pilti ja võta aardekirstust välja üks münt. Need lapsed, kellel on selline münt, võivad käe tõsta ja vastata. Pärast ühele küsimusele vastuste saamist võta järgmine münt ja esita järgmine küsimus, kuni kõik küsimused on küsitud.
Lõpuring ja kinnistamine: abi küsimine (vanemad, Lasteabi 116 111) ning lõppsõna: „Küll on tore olla ikka sina ise!”
Tunnikava autor: Inger Klesment, inger.klesment@ut.ee